Hollandi ametivõimud on võimaldanud kohvikuketil Starbucks kantida tulusid läbi oma Hollandisse asutatud tütarettevõtete viisil, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste maksustamisstandarditega, leiab Euroopa Komisjon.
- Starbucksi kohvik Foto: Scanpix/Reuters
Starbucksi maksukokkulepe Hollandiga ei vasta kontsernisisese hinna määramise printsiipidele, teatas Euroopa Liit täna avalikustatud hinnangus sellele maksuskeemile.
Sellise kokkuleppega on Holland andnud Starbucksile eelise, vahendab Euroopa Komisjoni seisukohta agentuur Bloomberg.
Euroopa Komisjoni konkurentsiamet on luubi alla võtnud rea suurfirmade maksukokkuleppeid ELi riikides, mille puhul on alust kahtlustada, et need annavad antud ettevõttele konkurentsi moonutava eeliskohtlemise.
Starbucksi kõrval on luubi all USA tehnoloogiahiiu Apple maksukokkulepped Iiri maksuametiga ning firma Fiat Finance & Trade maksustamine Luksemburgis.
Euroopa Komisjoni hinnangul jääb maksudest kõrvalehoidmise ja agressiivse optimeerimise tagajärjel aastas laekumata ligi miljard eurot maksutulu. Summa on pea sama suur kui ELi kogu seitsme aasta eelarve.
Seotud lood
Kohvikuketil Starbucks ja autotootjal Fiat Chrysler Automobiles NV tuleb mõlemal maksta tagantjärele makse kuni 30 miljonit eurot, teatas Euroopa Liit, mille hinnangul olid Hollandis ja Luksemburgis firmadele võimaldatud maksulepingud illegaalne riigiabi.
Euroopa Komisjon avaldab sel nädal esimesed hinnangud suurte rahvusvaheliste korporatsioonide maksuskeemidele Euroopas, mis on neil võimaldanud maksuarvet oluliselt vähendada.
Üleilmsed nn Lux Leaksi dokumendid heidavad valgust ka paari Eesti firmaga seotud kontsernide salajastele maksukokkulepetele, millega Luksemburgi maksuparadiisi võlusid ära kasutati.
Luksemburgi peaminister Xavier Bettel teatas eile, et loobub plaanist Euroopa Liidu vastu kohtusse minna ning on valmis avalikustama kõik Luksemburgis firmadega sõlmitud nn maksustamisalased eelkokkulepped.
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.
Hetkel kuum
Nurm ja Siimann avaldasid, kui palju raha paistab üldse lootust tagasi saada
Täiendatud prokuröri kommentaariga
Tagasi Äripäeva esilehele